Vabariigi aastapäev

Hommikul joonistasime lipud põsele ja sidusime paelad kiivile ning võtsime suuna kõige kõigema tipu poole - Aiguille du Midi, mis on lähim punkt Mont Blanci tipule, mis on kättesaadav ka tavainimesele. Saime jälle pikas järjekorras seista ja siis algas kahe gondliline reis tipu poole.

 

Ilm oli ilus ja vaade maagiline, kõrguseks 3842m. Nii mõnelgi pani kõrgus südame klopima, nagu kiuste on sellised tipu konstruktsioonid tehtud võrgutaolisest materjalist, et jalgealuline ikka võimalikult ebastabiilne oleks. Igaüks otsis omale vastuvõtliku jalgealuse ja algas suur pildistamine ja asjatamine. Palju oli ka neid julgeid, kes võtsid eriti kahtlase trepilaadse raja alla poole, kus panid varustuse jalga ja aslustasid laskumist 24km off piste rajal. Sinna sai vaid koos giidiga minna. Meie jätsime seekord vahele.

2013a lõpus sai see tipp endale ka uue atraktsiooni, milleks oli klaaskuppel, kuhu sai suurte vanaisa-sussidega sisse astuda. Kellele rohkem kellele vähem hirmu häratav ettevõtmine sai edukalt läbitud.

Tänaseks vallutamiseks otsustasime võtta Le Tour linnas oleva Balme keskuse. Seal oli rohkelt siniseid ja punaseid käänulisi metsalaskumisi. Igaüks leidis endale meelepärase raja ja see sai ka paljude lemmikuks. Telefon oli parajalt segaduses too päev, sest osa tõstukist ja rajast läbis ka Šveitsi. Päeva lõpetuseks istusime pisut veel nõlva all ja nautisime ilusat ilma.

Õhtul läks pool seltskonda poetuurile, mis lõppes enamusele värviliste makroonidega. Koju jõudes õhtusöök ja scrabbeli duell, mis lõppes laual tantsmisega ja lühikese uneajaga... (sellest võib keegi täpsemalt kirjutada).